Müra on teine kõige suurem riskitegur töökohal.
On leitud, et müraga kokkupuude põhjustab 22% töökohaga seotud terviseprobleemidest.
Kuulen sageli tõdemust, et aga ma ei tööta suure müra sees, see ei puuduta mind. Tegelikult võib müra mõjutada nii palju rohkemaid inimesi erinevatel ametikohtadel.
Väga valjud helid kahjustavad kuulmist püsivalt
Arusaadavalt on kõige suurem risk neil, kes puutuvad tööl kokku väga valjude helidega. Esimesena hüppavad siin ehk silme ette ehitustöölised või tööstusettevõtted. Sama palju on ohustatud aga ka meelelahutusasutustes - klubides, baarides, pubides - töötavad inimesed.
8-tunnise tööpäeva jooksul ei tohiks helid töökeskkonnas olla tugevamad kui 85dB(A). Sellisel juhul on tööandjatel kohustus oma töötajate kuulmist kaitsta, kuna ilma kuulmiskaitsevahenditeta tekib kõrvadesse püsiv rakkude kahjustus. Kui kiiresti tekib mürakahjustus kõrvas, saad lugeda SIIT.
Väljavõte seadusest:
Kui müraga kokkupuute tase ületab 80 dB(A) ja seda ei ole võimalik ühiskaitsemeetmetega vähendada, võimaldab tööandja töötajale individuaalse kuulmiskaitsevahendi kasutamist ning nõuab kuulmiskaitsevahendi kasutamist, kui müraga kokkupuute tase on 85 dB(A) või ületab selle.
https://www.riigiteataja.ee/akt/105122018012
Seega arusaadavalt on kuulmiskahjustuse tekke oht kõige suurem väga valju müra sees töötavatel inimestel. Õnneks on aga tänapäeval nii häid kuulmiskaitsevahendeid, et mürakahjustuse teket on võimalik 100% ennetada! Oluline on aga ise võtta vastutus oma tuleviku kuulmise eest, sest isegi kui on tööandja kohustus kuulmiskaitsevahendid tagada, on sinu enda vastutusel neid ka kasutada. Kuulmiskaitsevahendid aitavad kuulmiskahjustust ennetada ainult siis, kui neid kasutada õigesti terve müras viibimise aja jooksul.
Ning kuigi me võime töökeskkonnas olla müra eest hästi kaitstud, võime kodus kasutada samuti eliktrilisi tööriistu, aga siis ilma oma kõrvadele mõtlemata.
Need andmed kindlasti erinevad sõltuvalt sellest, millist konkreetset seadet kasutada, kuid on leitud, et
- Muruniidukite keskmine helitugevus on 90-95dB(A). Sellise helitugevuse puhul tekib püsiv kahjustus rakkudesse ~1-2 tunniga.
- Hekilõikurite keskmine helitugevus on 100dB(A). Sellise helitugevuse puhul tekib püsiv kahjustus rakkudesse ~15 minutiga.
- Erinevat tüüpi sagedamini kasutatavate saagide keskmine helitugevus on 100-115 dB(A)
- Trelli keskmine helitugevus on 90-100dB(A)
Muidugi on koduste tööriistade kasutamisel eelis see, et enamasti ei kasutata neid nii pikalt järjest, aga sageli alahinnatakse seda, kui tugevat heli kodused tööriistad tegelikult tekitavad. Kõrvu kahjustavat heli tekitavad nii muruniidukid, lehe- ja lumepuhurid, erinevad sireenid ja hoiatushelid ja paljud erinevad elektrilised tööriistad.
Kodus elektriliste tööriistade kasutamisel on hea omada suure summutusega korduvkasutatavaid kõrvatroppe või kõrvaklappe. Kõrvatroppidest soovitan Isolate kõrvatroppe, mille kohta saad täpsemalt lugeda SIIT.
Müra võib tekitada ka muid terviseprobleeme
Palju vähem saab tähelepanu mõõduka tugevusega mürafoon, mis ei pruugi kuulmiskahjustust tekitada, kuid on leitud, et põhjustab müraväsimust ja sellega seonduvalt mitmeid terviseprobleeme.
Mõjutatud on kõik sagedases mõõdukas mürafoonis töötavad inimesed:
- töötajad haridussüsteemis,
- töötajad teenindusvaldkonnas (nt juuksurid),
- liiklusmüras töötavad inimesed,
- avatud kontoris töötavad inimesed,
- jpt.
Müras töötamine põhjust füüsilist ja psühholoogilist stressi. Vaimne ja füüsiline stress põhjustab väsimust ning mõjutab tähelepanu, keskendumist, reaktsioonivõimet, mälu ja meeleolu. Pikaajaliselt mürakeskkonnas töötamine põhjustab püsivaid tervisehäireid, näiteks südame- ja veresooonkonnahäireid ja unehäireid.
Müraväsimust võib nimetada helidest tingitud sensoorseks ülekoormuseks.
Omamoodi müraväsimust on kogenud arvatavasti ka paljud lapsevanemad, kuigi sellisel puhul võib rohkem isegi esineda väsimusest ja kurnatusest tekkivat või süvenevat helitundlikkust. Kui sa oled mõelnud, miks sa helidele nii tundlik oled, siis loe ka seda postitust SIIT.
Müraväsimus võib endast tööpäeva lõpus märku anda
Ka pidevalt mõõdukas müras viibimine tööpäeva jooksul, sh tänavamüras, kaubanduskeskuses või lasteaias töötades, võib mõjutada sinu tervist, lihtsalt palju pikema aja jooksul. Muidugi me ei tea kunagi, kes on mürale rohkem tundlik kui teine, aga kui märkad pidevalt neid tunnuseid, võiksid hinnata, kas need võivad tuleneda müras viibimisest:
- Tööpäeva lõpus tunned ülemäära suurt väsimust
- Tööl on raskused keskendumisega
- Tööpäeva lõpus pea valutab
- Hajunud tähelepanu
- Ärritud kergemini
Muidugi on kõikidel eelpool nimetatud kaebustel ka mitmeid muid füsioloogilisi ja psühhholoogilisi tekkepõhjuseid (nt depressioon ja muud vaimse tervise häired, haigestumine, tööl läbi põlemine jne), kuid kui need põhjused on välistatud, siis tasuks hinnata, kas ja kui palju mõjutab sind pidev ümbritsev mürafoon. On oluline ka meeles pidada, et meie keha puhul ongi mitmed asjad omavahel seotud - kui pidevas mürafoonis töötamine viib unehäireteni, siis on täiesti loogiline, et sellega kaasnevad ka väsimus, raskused keskendumine, hajunud tähelepanu, ärrituvus jne.
Seega nagu näha, puudutab müra palju rohkemal moel ning rohkemates ametites, kui esialgu arvame.
Kui tunned, et töökeskkonna valjud helid võivad su kõrvu kahjustada, aga tööandja pole sulle kuulmiskaitsevahendeid taganud, siis räägi kindlasti oma tööandjaga.
Kui tunned, et pidev mürafoon on su organismile kurnav, proovi kas õnnestub mõningate lihtsate muudatustega (nt töölaua asukohas, mürasummutavaid kõrvaklappe või kõrvatroppe kasutades) olukorda parandada!