Kas spordiklubis käimine võib su kõrvu kahjustada?

Kas spordiklubis käimine võib su kõrvu kahjustada?

Teeme me trenni selleks, et püsida tervena, kuid tegelikult võime samal ajal tugevate helidega oma kuulmist hoopiski kahjustada.

Enamik inimesi ei pea mürast põhjustatud kuulmislangust (noise induced hearing loss, NIHL) jõusaalis treenimise kõrvalsaaduseks. Tavaliselt mõtleme ehitusplatsidele või lennuväljade operaatoritele või isegi rokkmuusikutele. Spordiklubis treenides puutume aga tõenäoliselt kokku helitugevusega, mis kõrvadele head ei tee. Kui juhtute olema treener, olete veelgi ohtlikumas olukorras, kuna veedate rohkem aega jõusaalis ja viibite seega palju pikemalt kõrvadele kahjustavate helide sees.

Erinevad mõõtmised maailmas on näidanud, et spordiklubide rühmatrennides võib helitugevus küündida ka üle 100 dB(A). See on taustamuusika ja treeneri kõne, seadmete müra ja ruumide akustika (kaja) koosmõju tulemus. Sama tugevusega on mürarikkad spordiüritused ja kontserdid-klubid. Nagu SIIN artiklis kirjutasime, tekib sellise tugevuse korral püsiv kuulmiskahjustus juba umbes 15 minutiga.

Ühelt poolt saame aru - arvatakse, et vali muusika mõjub motiveerivalt ja tõstab treenijate energiat, kuigi kui üldse peaks midagi olema vali ja selge, peaks see olema teadmine, et need valjud helid jätavad kõrvadele püsiva jälje. Ja seda igaveseks.

Kõrvad annavad märku, kui müra on nende jaoks liiga palju olnud.

Marylandi Ülikooli Meditsiinikooli (UMSOM) uuring (1) näitas, et siserattasõidu (spinningu) tundides käijad ei vähenda oma treeningute intensiivsust, kui helitugevust vähendatakse kõrvadele turvalisema tasemeni. Uuring näitas, et kolmandik spordiklubide külastajaid tegelikult pigem eelistasid natukene vaiksemat muusikat rühmatreeningute ajal. Rohkem kui iga neljas uuringus osaleja teatas, et pärast spinningu tundi kogesid nad mingeid auditoorseid sümptomeid, sealhulgas kõrvavilet/kõrvakohinat (tinnitus) või summutatud kuulmist (ajutine kuulmislangus).

See uuring keskendus küll peamiselt spinningu rühmatreeningule, aga valju muusikat kasutatakse ka paljudes teistes rühmatrennides – zumba, BodyAttack, Bodypump jpt.

spordiklubi müra

Kuigi kõige rohkem on uuritud, kuidas mõjuvad meie kõrvadele valju muusikaga rühmatreeningud, ei tohiks ära unustada ka neid, kes niisama jõusaalis treeningmasinatel treenimas või jõutrenni tegemas käivad. Ka treeningmasinate kasutamise ajal on paljudel harjumus samal ajal kõrvaklappidest muusikat kuulata. Ajakirjas International Journal of Audiology avaldatud uuring (2) ütleb, et jõusaalides oleva taustamüra tõttu võivad kõrvaklappide kasutajad helitugevuse väga valjuks panna. Ning kuna trenni tehakse mõnda aega, siis peaaegu pooled uuringus osalejatest kuulasid valju muusikat piisavalt kaua, et riskisid püsiva kuulmiskahjustuse tekkega.

Kuulmislanguse teket saab mõjutada ainult ennetades.

Kokkupuude müraga võib kahjustada rohkem kui kuulmist. Uuringud on näidanud, et müra on seotud ka psühholoogilise stressi ja muude tervisehäiretega (nt kõrgvererõhutõbi jm). Kuigi neid kahjulikke mõjusid näidanud uuringutes uuriti valju müra mõju töökohal, on tõenäoline, et meelelahutuslikul müral on samasugune kahjulik mõju.

Mürast põhjustatud kuulmislangus on üks väheseid kuulmislanguse vorme, mis on 100% välditav. Aja jooksul kahjustab kokkupuude valju müraga sisekõrva karvarakke, mis ei taastu. Mürast põhjustatud kuulmisraskused tekivad tasapisi ning nende märkamise ajaks on enamasti juba liiga hilja, et kahju ära hoida. Samas pole kunagi liiga hilja midagi muuta, et edasisi kahjusid vältida.

See ei tähenda, et spordiklubis ei tohiks käia! Liikumine on tervisele hädavajalik.

Kuulmisspetsialistid soovitavad kanda kaasas paari kõrvatroppe, kui teate, et puutute kokku valjude helidega. Aitab ka müraallikast eemaldumine ja kõrvadele puhkuse andmine, kui olete valjude helidega kokku puutunud.

Tänapäeval on kõrvatropid palju arenenud ning on olemas häid lahendusi spetsiaalsete filtritega, mis võimaldavad rühmatrennis ka treeneri häält jätkuvalt selgelt kuulda. Meie poolt pakutavatest kõrvatroppidest sobivad sellise olukorra jaoks kõige paremini kõrge täpsusega (high-fidelity) VIBES KÕRVATROPID.

Kõrvatroppide üheks sagedaseks probleemiks on see, et need ei juhtu kaasas olema siis kui neid on vaja. Kõige paremaks lahenduseks on kõrvatroppe pidevalt kaasas kanda hoidikus, mida saab võtmehoidjana kasutada! Vaata SIIT.

Kõikide mürarikaste olukordade jaoks on meil üks ja sama soovitus - vältige seda kui võimalik või kaitske oma kõrvu!

 

Viited:

(1) https://www.noiseandhealth.org/article.asp?issn=1463-1741;year=2021;volume=23;issue=108;spage=42;epage=49;aulast=Lee;type=0

(2) https://www.sciencedaily.com/releases/2010/01/100120131205.htm

Allikad: hearinghealthfoundation.org, heari-it.org, noisyplanet.nidcd.nih.gov, ideafit.com

Tagasi blogisse