Kuulmist on oluline kontrollida esimesel võimalusel pärast sündi.
Lapsed teevad esimestel eluaastatel läbi tohutult suure arengu. Üks väga oluline osa sellest on keele, kõne ning suhtlemisoskuse areng. Ning hea kuulmisfunktsioon on kindlasti üks nende eduka arengu alustalasid.
Igas ulatuses kuulmislangus võib rohkemal või vähemalt määral mõjutada keele, kõne ja suhtlemisoskuse arengut, mistõttu on oluline kuulmisfunktsiooni kontrollida esimesel võimalusel pärast sündi. Raskused kõne, keele ja suhtlemisoskuse arengul mõjutavad lapse toimetulekut nii palju laiemalt, mõjutades nii käitumist, vaimset tervist kui ka akadeemilist edukust.
Kui lapsel esineb kuulmislangus, võib esineda muutuseid suhtlemiseks kasutatavate ajupiirkondade arengus. See muudab kõne mõistmise ja kasutamise keerulisemaks. Hea on see, et mida varem kuulmislangus tuvastada ja mida varem see korrigeerida, seda vähem mõjutab kuulmislangus lapse arengut.
Uuringute teostamine kuulmislanguse varajaseks tuvastamiseks on väga vajalik, kuna on esinenud juhtumeid, kus lapse üsna eakohasel arengul ning peres kuulmislanguse mitte esinemise tõttu ei osata kuulmislangust kahtlustada või ka kuulmislanguse tunnuseid märgata.
Vastsündinute kuulmisskriining on muutnud kuulmislanguse tuvastamise palju varasemaks
Eestis võeti vastsündinute kuulmisskriining kasutusele 2004. aastal ning selle positiivne mõju on olnud ääretult suur.
Kui enne programmi kasutuselevõttu oli keskmine kuulmislanguse tuvastamise aeg umbes 46. elukuu (3 a 10k), siis vastsündinutele kuulmisskriiningu teostamise järgselt võib kahtlus kuulmislanguse esinemisele tekkida juba paari päeva jooksul pärast sündi. Kinnitus kuulmislanguse esinemise kohta saadakse sellisel juhul esimeste elukuude jooksul.
Enne kuulmisskriiningu projekti algust said kuulmislangusega lapsed abi kuuldeaparaatide või muu rehabilitatsiooniteenuse näol keskmiselt 57. elukuul (4a 9k), mis on kõne arengu mõttes lubamatult hilja.
Esimesed 3 eluaastat, mil aju on intensiivses arenguperioodis, on kõne- ja keeleoskuse omandamise mõttes kriitilise tähtsusega. Seetõttu on ka oluline saada kuulmisabivahend (kuuldeaparaat või sisekõrvaimplantaat) nii varakult kui võimalik.
Beebide kuulmistestid on lapsele ohutud
Kõige esimene test, mida lastele pärast sündi tehakse (ehk vastsündinute kuulmisskriining), on otoakustiliste emissioonide test. See on kiire test, millega hinnatakse, kas lapse kuulmiselundis olevad rakud on töökorras. Uuringu ajal mängitakse lapsele kõrva vaikseid helisid ning toimivate rakkude korral on võimalik aparatuuriga tuvastada rakkudest tulev vastus (nn heli peegeldus).
See test on väga kiire ja ohutu, kuid seda võib olla vaja korrata. Testitakse enamasti üks kõrv korraga, kuid sõltuvalt testijatest võib protseduur veidi erinev olla. Laps võib uuringu ajal magada ning see sageli pigem isegi lihtsustab ja kiirendab testimist.
Aparatuur näitab, kas kõrv läbib testi või mitte, see ei hinda lapse kuulmise taset! Samuti võivad selle testiga jääda tuvastamata väiksed kuulmislangused!
On mitmeid põhjuseid, miks laps ei pruugi esimesel korral testi läbida (vaata altpoolt täpsemalt), mistõttu sellisel juhul korratakse esimesena seda sama testi. Kui laps ei läbi skriiningtesti korduvalt, suunatakse ta juba täpsustavatele uuringutele.
Täiendav uuring, mida lastele tehakse, on automaatne ajutüve kutsepotentsiaalide mõõtmise uuring (a-ABR). See uuring annab veidi rohkem infot, kuna hindab ka kuulmisnärvi toimimist. Seda uuringut teostatakse lapse une ajal. Lapsele mängitakse helisid kas läbi kõrvaklappide või pehmete pisikeste kõrvasiseste otsikute ning aju kutsepotentsiaale registreeritakse läbi nahale asetatud elektroodide.
Ka see teine uuring ei anna infot lapse kuulmise taseme kohta, vaid on skriiningtest ehk hindab kas laps läbib testi või mitte!
Kui laps ei läbi ka seda testi, siis suunatakse ta kõrva-nina-kurguarsti ja audioloogi juurde täiendavatele uuringutele, et saada informatsioon kuulmislanguse ulatuse kohta (ehk saadakse täpne teadmine, kui palju laps kuuleb või mitte).
Mu laps ei läbinud vastsündinute kuulmisskriiningut. Miks?
Võib juhtuda, et laps ei läbi pärast sündi skriiningtesti kohe esimesel korral. Kuigi see mõjub kindlasti ehmatavalt, ei tähenda see tingimata, et lapsel on kuulmislangus.
Kuna esimene skriiningtest tehakse sageli väga varakult pärast sündi, on mitmeid põhjuseid, miks laps ei pruugi skriiningtesti esimesel korral läbida:
- Kuulmekäigus on lootevedelikku
- Vedeliku esinemine keskkõrvas
- Laps nutab või liigutab väga palju testimise ajal
- Testimise ruumis on liigselt ümbritsevat lärmi
Mõlemad uuringud, mida lastele tehakse, vajavad vaikset keskkonda, kuid ümbritseva müra, lapse liigutamise ja häälitsemise osas on eriti tundlik otoakustiliste emissioonide test, mida tehakse vastsündinutele esimesena.
Enamikel juhtudel õnnestub korduv testimine edukalt. Kui juhtub, et laps ei läbi skriiningtesti ka teisel korral, on oluline järgida arsti/õe juhiseid ning minna lapsega kindlasti järgnevatele uuringutele, et esialgsete testida tulemust kinnitada või ümber lükata ning ka täiendavat infot saada.
Isegi kui sinu perekonnas ei esine kellelgi kuulmislangust, võib see siiski esineda su lapsel, mistõttu ära jäta kindlasti järgnevatele uuringutele minemata, kui sind on nendele suunatud.
Kuulmislangus võib avalduda hiljem ka siis, kui laps on pärast sündi skriiningtesti läbinud!
On mitmeid juhuseid, kus kuulmislangust ei esine sünni hetkel, kuid see avaldub hiljem lapseeas. See tähendab, et isegi kui esmaste kuulmiskontrollide ajal kuulmislangust ei esinenud, aga sul tekib kahtlus kuulmislanguse esinemisele hiljem, pöördu kindlasti lapsega kuulmiskontrolli.
Kui lapsel kuulmislangust ei esine, siis on vähemalt südamerahu ning saab otsida tekkinud kahtluste põhjust mujalt. Kui lapsel on kuulmislangus, siis saab sekkuda esimesel võimalusel, et võimalikult varakult tekkinud kuulmisraskuseid leevendada.