Igapäevase elu käigus on lihtne unustada, kui oluline on meie kuulmismeel. Või sellele üldse esialgu tähelepanu pöörata. Meie võime kuulda mängib aga olulist rolli selles, kuidas me ümbritseva maailmaga kontaktis oleme. Kuulmislangusel võivad olla tõsised tagajärjed meie üldisele heaolule ja ka elukvaliteedile. Sellest hoolimata aga ei saa kuulmismeel piisavalt tähelepanu. Kui kuulmislangust ei kompenseerita*, võib see viia seisundini, mille kohta öeldakse inglise keeles auditory deprivation. See on olukord, kus aju jääb ilma olulisest ja vajalikust kuulmisstimulatsioonist. Selles postituses räägin, kuidas selline olukord mõjutab üldist kuulmistervist, aju funktsioone, kognitiivset langust, vaimset tervist ning sotsiaalse isolatsiooni tekkimist.
*Ei kasutata kuulmislanguse kompenseerimiseks kuulmisabivahendit.
Mõjutavad nii aju struktuuri kui ka toimimist
See, et me tajuksime enda ümber olevaid helisid, nõuab kõrva ja aju omavahelist keerulist koostööd. Aju mängib keskset rolli heli töötlemisel ja sellele tähenduse omistamisel. Kui aju jääb helidest kuulmislanguse tõttu mingis ulatuses ilma, võib see viia olukorrani, kus ajus asuv kuulmiskeskus ei saa piisavalt kuulmisstimulatsiooni. See võib põhjustada aju kognitiivsete ressursside ümberjaotumist teistele ülesannetele, millel võivad olla laiaulatuslikud tagajärjed, mõjutades mitmeid kognitiivseid funktsioone, nagu mälu, tähelepanu ja kõne/keele töötlemist. Aju plastilisus on ühelt poolt nii õnnistus kui ka needus. Kuigi see võimaldab ellu jääda, rõhutab see ka kui oluline on õigeaegselt sekkuda. Uuringud on näidanud, et vähenenud kuulmisstimulatsioon võib viia ajuatroofiani* helitöötluse eest vastutavates piirkondades. Aju stimuleerimine helidega on hädavajalik tervisliku ajufunktsiooni säilitamiseks. Meeles võiks hoida sellist ütlust: "Kasuta või kaota."
*Atroofia on mingi elundi kõhetumine, mis väljendub tavaliselt selle elundi suuruse ja kaalu vähenemises, funktsiooni ja võimekuse languses.
Ajakirjas Journal of Neuroscience avaldatud uuringu kohaselt võib kuulmisstiimuli puudumine põhjustada muutusi aju kuulmiskeskuse struktuuris ja funktsioonis. Need muutused võivad avalduda raskustena kõne mõistmisel, erinevate helide eristamisel ja heliallikate asukoha tuvastamisel. Kuulmislanguse korral on üks võimalus kuulmisstiimuli taastamiseks kuuldeaparaatide kasutamine. Küll aga peab meeles hoidma, et pikaajaline kuulmisstiimuli kadumine põhjustab aju kuulmiskeskuses selliseid püsivaid muutuseid, mida ka hilisema kuuldeaparaatide kasutamisega ei õnnestu ümber pöörata. Ehk siis kuuldeaparaatide kasutama hakkamist ei tohiks kindlasti jätta viimasele hetkele!
Vähendavad dementsuse esinemise tõenäosust
Teadlaste seas on järjest kasvanud huvi kuulmisstimulatsiooni puudumise ja kognitiivse languse seoste uurimise vastu. Mitmed uuringud on näidanud seost kompenseerimata kuulmislanguse ja suurenenud kognitiivse häire riski vahel, sealhulgas suurendades selliste seisundite nagu dementsuse ja Alzheimeri tõve esinemistõenäosust. California ülikooli San Francisco osakonna poolt läbi viidud pikisuunaline uuring leidis, et vanematel täiskasvanutel, kes ei kasutanud kuuldeaparaate, oli kiirem kognitiivne langus võrreldes normaalsete kuulmisvõimetega eakaaslastega. Teadlased hindavad, et kuulmislangus põhjustab umbkaudu 8% dementsuse juhtudest. See on maailmapildis ligi 800 000 uut dementsuse diagnoosi aastas! Kuulmislangusega õigeaegselt tegelemine võib aidata märkimisväärselt vähendada kognitiivse languse riski, mis muidu kuulmisstimulatsiooni puudumisest võiks tekkida.
Vähendavad vaimse tervise häirete esinemise tõenäosust
Lisaks aju funktsioonidele võib kuulmisstimulatsiooni puudumine mõjutada ka vaimset tervist. Frustratsioon ja isolatsiooni tunne, mis sageli kuulmislangusega käsikäes käivad, suurendavad depressiooni, ärevuse ja sotsiaalse eemaletõmbumise esinemise tõenäosust. Ameerika Psühholoogia Assotsiatsiooni andmetel on kompenseerimata kuulmislangusega inimestel suurem risk kogeda vaimse tervise probleeme, nagu depressioon ja üksindustunne. See näitab, kui oluline on tegeleda mitte ainult kuulmislanguse füüsiliste aspektidega, vaid ka selle psühholoogilise mõjuga.
Üks suurimaid väljakutseid, millega kuulmislangusega inimesed silmitsi seisavad, on sotsiaalne isolatsioon. Me oleme sotsiaalsed isendid ning raskused suhtlemisel võivad põhjustada võõrandumise ja tõrjutuse tundeid, mõjutades omakorda elukvaliteeti. Uuringud on näidanud, et kompenseerimata kuulmislangusega inimestel on suurem tõenäosus tunda end üksildasena ja sotsiaalselt eraldatuna võrreldes inimestega, kel ei esine mingeid kuulmisprobleeme.
Kuulmislanguse esinemisel ära jää abiga hiljaks
Õnneks saame ise astuda samme kuulmisstimulatsiooni puudumisest põhjustatud mõju ennetamiseks või leevendamiseks. Võtmekoht on siin varajane sekkumine, mistõttu on oluline otsida kvalifitseeritud audioloogi abi esimeste kuulmislanguse märkide ilmnemisel. Regulaarne kuulmisuuring, eriti suuremas riskirühmas (nt mürarikas töökeskkond või mürarikkad hobid, kõrvadega seotud haigused, kuulmislangus perekonnas jm) olevatel inimestel, võib aidata probleeme varakult tuvastada ja lihtsustada õigeaegset abivahendite leidmist. Lisaks professionaalsele abile on mitmeid samme, mida inimesed saavad ise astuda oma kuulmistervise hoidmiseks. See hõlmab endas pikaajaliselt müras viibimise vältimist, kuulmiskaitsevahendite kandmist mürarikkas keskkonnas ja heade kuulamisharjumuste praktiseerimist.
Kui kuulmislangus on juba tekkinud, siis on selle kompenseerimine esimene samm kuulmisstimulatsiooni puudumisest tekkivate probleemide ennetamisel. Kuulmisabivahendeid on mitmeid erinevaid, näiteks kuuldeaparaadid, sisekõrvaimplantaadid või muud abiseadmed, mis valitakse olenevalt kuulmislanguse ulatusest ja tüübist. On leitud, et hästi sobiv võimendus võib soodustada tüüpilisemat toimimist ajukoore tasandil ning pakkuda kognitiivset kasu.
Siiski peab arvestama, et isegi kuulmisabivahendite kasutamisel võivad jääda teatud raskused. Seda eriti kui kuulmislanguse kompenseerimisega jäädi väga hilja peale. Et hoida aju võimalikult palju töös, tasub järgmisi asju lisada oma igapäevaellu:
- Pakkuge ajule väljakutset: Osalege treeningutes, pange kokku puslesid või õppige uut keelt.
- Hoidke kontakti lähedastega: Eelistage sotsiaalset suhtlemist, veetke aega lähedastega ning olge seotud sarnastest huvialadest huvitatud inimestega.
- Õppige uusi asju.
Ise saab ennetamiseks palju ära teha
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuulmisstimulatsiooni puudumisest tekkivad raskused on tõsine kompenseerimata kuulmislanguse tagajärg, millel võib olla laiaulatuslik mõju aju funktsioonidele, kognitiivsetele võimetele, vaimsele tervisele ja sotsiaalsele heaolule. Ise saab väga palju ära teha, et riske vähendada. Eesmärgiks võiks olla enda kuulmisel regulaarselt silm peal hoida, sekkuda esimesel võimalusel ning kasutada kuulmisabivahendeid, kui need on määratud. Ennekõike aga kaitske oma kuulmist, et võimalikult pikaajaliselt nautida helisid meie ümber loomulikul teel.