Öeldakse, et norskamine on kõige sagedasem põhjus, miks kahekesi koos magades on ühe kaaslase uni häiritud. Aga kuidas unehäired üldiselt tervisele mõjuvad?
Öeldakse, et norskamine mõjub ehk isegi kehvemalt neile, kes pole ise norskajad, vaid hoopis nende kaaslased. Kaaslase norskamisest ja muudest põhjustest tingitud unehäired põhjustavad mitmeid vaimse ja füüsilise tervise probleeme. Korralik ja kvaliteetne uni on väga olulised keha taastumiseks, puhastumiseks ja kasvamiseks.
Juba ühekordne rahutu öö mõjutab negatiivselt meeleolu, tähelepanu ja kognitiivset võimekust, kuid ei põhjusta püsivaid tervisekahjusid. See lihtsalt paneb meid halvasti tundma. Krooniline unevõlg võib aga juba tõsiselt kahjustada meie vaimset ja füüsilist heaolu. Kvaliteetse une ajal toimub südame ja veresoonte taastumine ja paranemine, samuti pakub uni puhkust südame-veresoonkonnale ja immuunsüsteemile, et organid meie kehas saaksid taastuda.
Uurimustega on tõestatud, et regulaarselt vähem kui 6 tundi magamine tõstab märkimisväärselt ülekaalulisuse, südamehaiguste ja diabeedi riski. Une vähesus nõrgestab immuunsüsteemi, mistõttu inimene muutub haavatavamaks erinevatele haigustele, ainevahetuslikele ja hormonaalsetele muudatustele. Lisaks erinevatele haigusriskidele, mõjutab regulaarne unevõlg ka igapäevast toimimist –
väsinud inimene on riskiks liikluses, kuna keskendumine, reageerimine ja olukordade hindamine on häiritud. Samuti on väsinud inimesel suuremad mäluprobleemid, nad ärrituvad kergemini ning on vaenulikumad. Vähene magamine võib viia lausa hallutsinatsioonide ja sensoorsete häirete tekkimiseni.
Ka hakitud ebaühtlane uni tekitab väsimuse ja unevõla, kuna hakitatud uni häirib loomulikku unerütmi. See tähendab, et sa ei pruugi jõuda une kõige sügavamate ja keha taastavamate faasideni.
Kui pikalt peaks inimene magama?
Puudub üks kindel maagiline number, kuid levinud arvamuse kohaselt peaks magama iga öö vähemalt 7-8 tundi. Ekspertide sõnul vajab enamik täiskasvanud inimesi umbes 6-9 tundi und, et ärgata värske ja puhanuna ning toimida vaimselt ja füüsiliselt edukalt. Kuigi öeldakse, et ei tasuks liigselt unetundide arvus kinni olla ja soovitatakse keskenduda pigem unekvaliteedile, on uuringud aga kindlalt leidnud, et regulaarselt vähem kui 6 tundi magamisel on tervisele kahjulik mõju.
Kuidas unekvaliteeti parandada?
On mitmeid võimalusi, kuidas unekvaliteeti parandada, et mitte lasta esialgu tühisena näivatel asjadel paisuda kroonilisteks uneprobleemideks. Lisaks üldistele sagedastele soovitustele, mida unehäirete vähendamise puhul antakse (unehäireid põhjustavate haigustega tegelemine, kofeiini, intensiivse trenni või ekraanide kasutamise vältimine vahetult enne uinumist jt), peaks rohkem tähelepanu pöörama keskkonnale, kus me magame. Me veedame umbes kolmandiku oma elust voodis, mistõttu on oluline unekeskkonna parandamisele rõhku panna.
Hea une jaoks on kõige olulisemad ruumi temperatuur, valgus ning helitase. Und soodustab mõõdukalt jahe ning enne uinumist maheda valgusega ruum. Samas peaks päevasel ajal saama keha piisavalt valgust ning ka hommikuseks virgumiseks on päevavalgus vajalik. Unekeskkonna helitasemest räägime natukene lähemalt.
Enamik inimesi vajab uinumiseks vaikset keskkonda. Ootamatud, valjud või korduvad helid häirivad und, mille tõttu pole võimalik inimesel end korralikult välja puhata. Ümbritsevad helid häirivad meid enamasti kõige rohkem une õrnas faasis (nt magama jäädes ning mõnel korral öö jooksul), kuid helid, mis ajavad meid sügava une ajal üles, teevad tegelikult kõige rohkem kahju.
Ajakirjades Noise and Health Journal ja Sleep Science avaldatud uurimustes on leitud, et mürast tingitud unehäired põhjustavad motoorikaraskuseid, halvendavad loovust, mälu ning otsustusvõimet. Samuti on leitud seos uneaegse keskkonnamüra esinemise ning kardiovaskulaarsete haiguste esinemise vahel. Kõrvaliste helides tõttu häiritud uni tõstab keha adrenaliinitaset, kiirendab südametööd ning potentsiaalset suurendab diabeedi, depressiooni ja tähelepanuhäirete esinemise tõenäosust.
Lisaks tõhusatele püsivamatele meetmetele müra leevendamiseks, nt mitmekordsete akende paigaldamine ning vaipade kasutamine kõndimismüra vähendamiseks, võiks proovida öösiti kasutada ka kõrvatroppe. Hästi istuvad kõrvatropid vähendavad ümbritsevate helide tajumist ja nende tõttu ärkamist, mistõttu uni on sügavam ja terviklikum. Esineb erinevaid lahendusi, olenevalt kas proovida helisid blokeerida nii palju kui võimalik (Flare Sleeep) või lihtsalt helide teravust leevendada (Flare Calmer), säilitades samal ajal ümbritsevate helide tajumine (nt äratuskell, lapse nutt vms).
Kuigi paljud helid segavad und, on samas abi õrnadest pidevatest toonidest, mis võivad aidata nii uinuda kui unes püsida. Kasutatakse nii ühtlast müra (nt valge müra), loodushelisid, intstrumentaalmuusikat vms. Rahulike helide kasutamisest uinumise toetamiseks on palju abi tinnitusega inimestel.
Selles artiklis esitletud info on peamiselt kokku võetud veebileheküljel thesleepcharity.org.uk leitud informatsiooni põhjal, kuid mõningal määral võib olla kajastatud ka teistest allikatest leitud info.